Märts ja aprill
Märtsis ja aprillis saab alustada paljude taimede ettekasvatamisega. Toas või kasvuhoones külvatakse näiteks tomatit, paprikat, tšillit ja mitmeid suvelilli. Avamaale võib külvata külmakindlamaid kultuure siis, kui muld on piisavalt tahenenud ja haritav. Jahedamat ilma taluvad hästi näiteks hernes, redis, spinat, porgand, till ja erinevad salatid.
Aprill ja mai: püsikud, ilupõõsad ja puud
Aprillis ja mais saab istutada paljusid püsikuid, ilupõõsaid ning puid. Kevadine istutamine annab taimedele terve kasvuperioodi uue kasvukohaga kohanemiseks. Konteineristikuid võib üldjuhul istutada kogu kasvuperioodi vältel, kuid kuuma ja kuiva ilmaga vajavad need pärast istutamist eriti hoolikat kastmist.
Soojalembeste taimede aeg
Mai teises pooles ja juuni alguses jõuab kätte soojalembeste taimede aeg. Tomat, kurk, kõrvits, suvikõrvits, aeduba ja paljud suvelilled on öökülma suhtes tundlikud, mistõttu tasub avamaale istutamisega oodata, kuni külmaoht on möödas ja muld soojenenud. Eesti oludes tasub lähtuda alati tegelikust ilmast, mitte ainult kalendrist.
Suvised korduskülvid
Suvel saab teha korduskülve kiiresti kasvavatest kultuuridest, näiteks salatist, redisest ja tillist. Nii ei pea kogu saak valmima korraga ning värsket rohelist jätkub pikemaks ajaks.
Sügis on samuti suurepärane istutusaeg
Sügis on samuti suurepärane istutusaeg. Jahedam õhk ja niiskem muld vähendavad taimede veestressi ning sobivad hästi paljude puude, põõsaste ja püsikute istutamiseks. Sügisel pannakse mulda ka kevadel õitsevad sibullilled ning küüslauk.
Loodus ei järgi kalendrit
Kõige parem külvi- ja istutusaeg sõltub alati konkreetsest taimest ning ilmast. Kalendri kõrval tasub jälgida mulda, temperatuuri ja öökülmaohtu. Pea meeles, et loodus ei järgi igal aastal täpselt sama graafikut.